Pikamaa-naftatorustikud rajatakse üldjuhul maa alla ning torustiku ehitamisel on vaja välja kaevata teatud sügavuse ja laiusega kaevikud. Vastavalt torujuhtme läbimispiirkonna pinnase omadustele jagatakse torujuhtme kraavi kuju tavaliselt sirgeks, trapetsikujuliseks kaevikuks ja astmeliseks kraaviks. Sügavus on tavaliselt 3–5 meetrit ja kaeviku põhja laius on tavaliselt alla 3 meetri. Pinnase sektsioone kaevatakse tavaliselt käsitsi või ekskavaatoritega, kõvade kivide sektsioonid aga tavaliselt lõhkamise teel. Selleks, et tagada torustiku keevitamise ajal sujuvad mehhaniseeritud vooluga tööpinnad torujuhtme mõlemal küljel, teostatakse torukraavi kaevamise protsess üldjuhul pärast torujuhtme keevitusprotsessi. Kui torujuhtmed ületavad jõgesid, kasutatakse sageli selliseid meetodeid nagu suuremahuline kaevamine, suundpuurimine ja kilptunnelitamine. Konkreetne paigaldusviis tuleb põhjalikult läbi mõelda, lähtudes jõe suurusest ja geoloogilistest tingimustest.
Pikamaa naftatorustike paigutus eeldab üldiselt terastorude ühendamist otsast otsani ja siksakiliselt jaotamist. Lisaks tuleb terastoru asetada painduvale esemele ja see ei tohi kokku puutuda kõvade esemetega, näiteks kividega. Toru paigaldamise toimingud tuleks läbi viia vastavalt torujuhtme montaaži ja keevitamise kiirusele ning üldisele ehitusplaanile. Üldiselt tuleks torujuhtme kokkupanek ja keevitamine läbi viia kuni 3 päeva ette. Vastavalt ehituskeskkonna vajadustele jaguneb torude paigaldamine üldiselt kaheks meetodiks: torude paigaldamine töölindile ja torude paigaldamine kraavi alla.
